Täna, nagu ka tavaliselt vedasime esimse asjana ruunadele vett. Peale seda alustasime hobustega. Kuna Marilin hüppas täna Hanksuga siis vedasime meie ajutisele sõiduplatsile takistused.
Robinson tundus täna kuidagi närviline. Puhastasime teda ja tegime jalad ära. Nagu tavaliselt panime ka sedelga selga ja suundusime treeningplatsile. Tegime kiire meeldetuletuse, ning panime ohjad sedelga külge ning jalutasime. Kuna Robinson ei pööranud eriti tähelepanu sellele, mida Marilin ohjade otsas tegi siis lõpetasime temaga ära. Loodame, et homme on parem päev.
Atiga läks täna kergemini, kuna tal oli väga hästi meeles, et korde ei ole mitte midagi hirmsat. Peale vana kordamise võtsime juurde kõndimise ajal korde liigutamise külgedel ning viskamise üle selja. Atil suhtus ettevaatlikult kuid oli mõistlikult toimuvasse.
Rautsikut puhastasinme ja näppisime jalgu. Alguses ei tahtnud eriti edukalt paigal seista, kuid hiljem oli rahulikum. Jalgu lasi katsuda kenasti. Marilin sai isegi esijalgu tõsta, peale mida sai Rautsik palju palju kiitusi ja patsutusi. Tutvustasime talle ka sadulatekki (panime selga, tõmbasime ära). Peale seda käisime meie treeningplatsil lattide ja postide vahel jalutamas, taandasime ja tegime peatusi. Paar korda saime käekõrval isegi traavi teha...(y). Rautsik oli täna üllatavalt rahulik.
Kuna Ramses täna ei kõhinud, siis saime temaga tööd teha. Alguses tuletasime vanu asju meelde, ning siis panime ohjad läbi sedelga rõndaste päitsete külge. Alguses kõndisime niisama, hiljem lisandusid ka ohjaja märguanded (peatused, kohapealt liikuma hakkamine). Peatusest sai Ramses kohe aru, ülejäänud käib üsna paljuski kõrval käija järgi.
Rislingut harjasime ja katsusime jalgu (esijalgu tõstsime ka natuke). Suhtus sellesse rahulikult ja tasakaalukalt.
Russelit puhastasin (Marilin hoidis) ja katsusin jalgu. Puhastamisest on tal suva, kuid jalgade katsumine ei meeldi endiselt.
Peale seda lasime täkud ja ruunad rohelist sööma ning tegime ise kiire lõuna. Siis suundusime märade juurde. Puhastasime jalgu, ning need, kes väga tublid olid (st, et ei väsitanud sind ära) said ka harjamist. Märadel on enamustel suhtlemisvajadus nii suur, et selle saamiseks nad lihtsalt jonnivad (nt Reverva) , eijh... naljakas. Kuna Marilin läks sõitma siis lasime täkud oma koplisse tagasi. Vahepeal näitas ja seletas Aivar mulle, mida me homme tegema peame. Käisime vaatasime ruunade suvekopli üle (kus praegu elutseb härg). Pärast lasime ka ruunad oma koplisse ja enne äratulekut kontrollisime ruunade vett veelkord.
Te ei kujuta ette kuiväga ma EI viitsi siia praktikas kirjutada ...Uni on ka ja ma tahaks telkima minna ja aasal lebada ning šokolaadi jäätist šokolaadi tükkidega süüa ja kalal käia ja kindlasti veel midagi. Ok ma ÜRITAN magama minna nüüd, homme on pikk päev ees.
Thursday, April 28, 2011
6. päev
Taas vedasime esimese asjana ruunadele vett.
Esimeseks oli Robinson. Alguses kiire meeldetuletus, mis asi korde ta tagumiku vastas on. Kui see meeles siis võtsime juba edasi ja panime korded sedelgast rõngastest läbi ja päitsete külge. Alguses käisime mõne ringi nii et korded niisama olid ja üsna kohe hakkasime vaikselt nõudma ka. Peatuse märguandest sai kohe aru. Edasi liikumisega läks natuke kauem aega, kuid ka see tuli üsna lihtsalt.
Atiliga on endiselt probleem see, et kõik mis jalgade läheduses on paha. Kuid tema juures on hea see, et hobune 100% jälgib inimest. Alguses hõõrus Marilin teda kordega, kuid juba selle peale astus eest ära...Selle peale võtsime kasutusse tehnika, et niikaua on korde tema vastas, kuni ta seisma jääb, siis võtab ära ja järgneb patsutus kaelale. Igatahes lõpuks lasi ta mõlemalt poolt kordega kõik kohad üle käia ise rahulikult seistes. Panime korde sedelga keskmisesse rõngasse ja Marilin lasi korde külgede vastu ja loopis üle selja...sellesse suhtus võrdlemisi rahulikult.
Rautsik endiselt ei kavadse meile jalgu anda, lisaks sellele ta ei kavadse eriti seista ka..vähemalt siiamaani ei kavadsenud...täna ta lõpuks isegi seisis. Marilin tegi samamoodi, hoidis kätt jalal nii kaua kuni ta sellega vehkles ning kui ta pani jala ilusti maha võtis käe ära ja patsutasime teda. lõpuks lasi jalgu katsuda, kuid veel neid üles ei kiskunud, ta lihtsalt viskab pikali selle peale.
Harjutasime teda ka sadulatekiga, üsna uus ja üllatav oli tema jaoks, kuid midagi hullu polnud. Natuke kõndisime ka käekõrval.
Ramsest vaid puhastasime ja tõstsime jalgu. Kahjuks ta kõhis nii hullult et ei tahtnud piinata teda.
Rislingu tõime seekord lasipuu äärde, puhastasime ja katsusime jalgu(varem tegime seda koplis samal ajal kui teised täkud oli pandud boksidesse)
Russeliga olen avastanud et ta seisab täiesti rahulikult ja laseb ennast puhastada siis kui Marilin teda hoiab. Ta nuusib teda ja laseb sügada, kuid kui mina teda hoian ja Marilin puhastab siis Russeli põhirõhk on sellel et ta keerab tagumikku koguaeg eest ära, et näoga olla Marilini juures mitte minu poole vaadata. Kas ta ei usalda Marilini enda keha kallale või siis ta tunneb just siis ennast paremini kui Marilin teda hoiab. Aga temaga oli puhastamine ja jalgade katsumine, mida ta eriti teha ei lasknud, kuid millele ta ka midagi hullu ei teinud kuna ta oli liiga ametis Marilini nuusutamise ja sügamisega.
Kella kolme paiku suundusime märade juurde. Puhtaks tegime Adli, Reserva, Rulli, Rioha ja Emmeliine jalad, Rubit vaid puhastasime, Rose ja Reede ei lase päitseid pähegi panna ning Leedi, Risti ja Roosi olid kopli teises otsas. Enamuste nimed on peas. (y) Progress !
Esimeseks oli Robinson. Alguses kiire meeldetuletus, mis asi korde ta tagumiku vastas on. Kui see meeles siis võtsime juba edasi ja panime korded sedelgast rõngastest läbi ja päitsete külge. Alguses käisime mõne ringi nii et korded niisama olid ja üsna kohe hakkasime vaikselt nõudma ka. Peatuse märguandest sai kohe aru. Edasi liikumisega läks natuke kauem aega, kuid ka see tuli üsna lihtsalt.
Atiliga on endiselt probleem see, et kõik mis jalgade läheduses on paha. Kuid tema juures on hea see, et hobune 100% jälgib inimest. Alguses hõõrus Marilin teda kordega, kuid juba selle peale astus eest ära...Selle peale võtsime kasutusse tehnika, et niikaua on korde tema vastas, kuni ta seisma jääb, siis võtab ära ja järgneb patsutus kaelale. Igatahes lõpuks lasi ta mõlemalt poolt kordega kõik kohad üle käia ise rahulikult seistes. Panime korde sedelga keskmisesse rõngasse ja Marilin lasi korde külgede vastu ja loopis üle selja...sellesse suhtus võrdlemisi rahulikult.
Rautsik endiselt ei kavadse meile jalgu anda, lisaks sellele ta ei kavadse eriti seista ka..vähemalt siiamaani ei kavadsenud...täna ta lõpuks isegi seisis. Marilin tegi samamoodi, hoidis kätt jalal nii kaua kuni ta sellega vehkles ning kui ta pani jala ilusti maha võtis käe ära ja patsutasime teda. lõpuks lasi jalgu katsuda, kuid veel neid üles ei kiskunud, ta lihtsalt viskab pikali selle peale.
Harjutasime teda ka sadulatekiga, üsna uus ja üllatav oli tema jaoks, kuid midagi hullu polnud. Natuke kõndisime ka käekõrval.
Ramsest vaid puhastasime ja tõstsime jalgu. Kahjuks ta kõhis nii hullult et ei tahtnud piinata teda.
Rislingu tõime seekord lasipuu äärde, puhastasime ja katsusime jalgu(varem tegime seda koplis samal ajal kui teised täkud oli pandud boksidesse)
Russeliga olen avastanud et ta seisab täiesti rahulikult ja laseb ennast puhastada siis kui Marilin teda hoiab. Ta nuusib teda ja laseb sügada, kuid kui mina teda hoian ja Marilin puhastab siis Russeli põhirõhk on sellel et ta keerab tagumikku koguaeg eest ära, et näoga olla Marilini juures mitte minu poole vaadata. Kas ta ei usalda Marilini enda keha kallale või siis ta tunneb just siis ennast paremini kui Marilin teda hoiab. Aga temaga oli puhastamine ja jalgade katsumine, mida ta eriti teha ei lasknud, kuid millele ta ka midagi hullu ei teinud kuna ta oli liiga ametis Marilini nuusutamise ja sügamisega.
Kella kolme paiku suundusime märade juurde. Puhtaks tegime Adli, Reserva, Rulli, Rioha ja Emmeliine jalad, Rubit vaid puhastasime, Rose ja Reede ei lase päitseid pähegi panna ning Leedi, Risti ja Roosi olid kopli teises otsas. Enamuste nimed on peas. (y) Progress !
Wednesday, April 27, 2011
7. päev
Oli suhteliselt tõine päev. Noorhobustega ei tegelenud. Tegime kõike muud hädavajalikku. Vedasime ruunadele vett. Seejärel lõikasime oksi karjusest, ning parandasime ja lõikasime oksi ka suure kopli karjusest kuhu suveks täkud lähevad. Lasime ruunad ja täkud rohelist sööma. Ise hakkasie ruunade koplist kuiva sõnnikut kottidesse ajama. Oi seda nalja. Kärutasime sitta täis prügikotid (mis olid mega rasked) kõik ühte koha, puhastasime täkkude jootja ja ajasime loomad liivakoplitesse tagasi.
5. päev
Viisime ruunadele vett. Hobustes oli esimene Atil. Tegime eeltööd ohajmiseks. Kuna ta ei kannata , et tal midagi jalgade juures on võttis aega kordega harjutamine. Korde oli sedelga ülemises rõngas ning mina liigutasin seda külgede vastas. Suteliselt rahulik oli aga üle selja viskamise peale tegi sutsu nägusid.
Teisena tegelesime Rautsikuga. puhastamise ajal seisab rahulikult kuid kui järg jalgade katsumiseni jõuab ei taha enam paigal püsida. Käisime jalutamas meie ajutisel platsil. Raske on Rautsiku tähelepanu saada. Platsil jälgis kõike muud kui inimest. Siiski natuke saime jalutada, tegime peatusi ja taandamist.
Ruunadest viimane oli Robinson. Temaga tegime sama, mis Atiliga. Kuna tal oli sellest täiesti savi panime kaks kordet sedelga külge. Ka sellesse suhtus ta rahulikult. Homme saame korded juba loodetavasti päitsete külge panna.
Ramsesega tegime sama mida Robinsonigagi. Tema puhul oli imelik see, et puhastamise ajal rahmeldas ta palju, kuid kui platsil tööd tegime siis oli nagu vana rahu ise.
Rislingul ja Russelil katsusime jalgu ning puhastasime neid. Nagu tavaliselt oli Risling üsnagi okei sellega...rahulik, lasi harjata ja jalgu näperdada enam vähem aga Russel oli üpriski ebakindel.
Täna me kõiki märasid ei teinud, ainult nooremaid. Kõigil saime jalad tehtud peale Ruubi, keda puhastasime ja näperdasime niisama. Suur plaan oli ka Reedele ja Rose'ile päitsed pähe panna, kuid siis pani terve kari galoppis minema ja me ei hakanud neid taga ajama. Pärast jääme alla ka veel.
Lõpetuseks vedasime ruunadele veel vett juurde.
Teisena tegelesime Rautsikuga. puhastamise ajal seisab rahulikult kuid kui järg jalgade katsumiseni jõuab ei taha enam paigal püsida. Käisime jalutamas meie ajutisel platsil. Raske on Rautsiku tähelepanu saada. Platsil jälgis kõike muud kui inimest. Siiski natuke saime jalutada, tegime peatusi ja taandamist.
Ruunadest viimane oli Robinson. Temaga tegime sama, mis Atiliga. Kuna tal oli sellest täiesti savi panime kaks kordet sedelga külge. Ka sellesse suhtus ta rahulikult. Homme saame korded juba loodetavasti päitsete külge panna.
Ramsesega tegime sama mida Robinsonigagi. Tema puhul oli imelik see, et puhastamise ajal rahmeldas ta palju, kuid kui platsil tööd tegime siis oli nagu vana rahu ise.
Rislingul ja Russelil katsusime jalgu ning puhastasime neid. Nagu tavaliselt oli Risling üsnagi okei sellega...rahulik, lasi harjata ja jalgu näperdada enam vähem aga Russel oli üpriski ebakindel.
Täna me kõiki märasid ei teinud, ainult nooremaid. Kõigil saime jalad tehtud peale Ruubi, keda puhastasime ja näperdasime niisama. Suur plaan oli ka Reedele ja Rose'ile päitsed pähe panna, kuid siis pani terve kari galoppis minema ja me ei hakanud neid taga ajama. Pärast jääme alla ka veel.
Lõpetuseks vedasime ruunadele veel vett juurde.
4. päev
Esimese asjana ruunadele vesi, peale seda tegime oma ajutisele treeningplatsile mulgu (et noorte hobustega ei peaks üle maas vedeleva karjuse minema).
Alustasime Atiliga. Panime sadula selga, ning Marilin turnis tooli abil. Kõik oli okei, nii siis Marilin istus sadulasse . Kuid siis ehmus Atil, selle peale, et tema jalg takerdus tooli ning see jäi talle jalgu. Kihutas minema Marilin seljas, ning siis oligi Marilin juba peapidi võsas. Ati oli ehmunud küll, kuid pidas üsna pea kinni ning rahulikult läksin tema juurde ja võtsin ta kinni. Peale seda turnis Marilin veel natuke. Tundub, et mingit ületamatut traumat Atile ei jäänud.
Robinsoni harjutasime jällegi suulistega. Valjaid lasi probleemideta pähe pann. Sadula panime ka selga ja jalutasime temaga. Suhtus kõigesse ülima rahulikkusega.
Rautsikut puhastasime ning Marilin näppis jagu ning tõstis esimesi ka üles, kuid ei puhastanud. Rautsik ei taha veel eriti edukalt paigal seista ning oma jalgu üles anda.
Ramsesega tegime samu asju, mis Robinsoniga. Sadulasse suhtus normaalselt. Täna oli närviline ning rahmeldas palju.
Rislingut ja Russelit näppisime seekord eraldi, teised kaks panime samal ajal boksidesse kinni. risling lasi enam vähem kõiki jalgu katsuda. Tagumiste jalgane näperdamine ei meeldimnud eriti, kuid vehkima ta nendega ka ei hakanud. Russel lasi esijalgu katsuda kuid kui tagajalgade juurde järg jõudis siis muutus närviliseks.
Kui olime täkkud uuesti koplisse lasknud siis esimese raksuga jooksid nad jälle omapoolse karjuse maha. Niisiis pidime seda parandama- jälle. Russelil olid päitsed ühe kõrva pealt üle tulnud ning Marilin ajas teda tubli aja taga, et neid talle korralikult pähe saada.
Sellele järgnes 15 minutiline lõunapaus. Peale seda läksime alla märade juurde. Puhastasime kõigil peale nelja (2 ei lasknud päitseid pähe panna ja kaks tegime eile ära) kabjad ära. Enamustel saime ikka kõik neli jalga tehtud kuid ühel tegime ainult esijalad ja Ruubit ainult puhastasime, kuna talle ei meeldinud jalgade katsumine. Sellega harjutamiseks läheb veel aega.
Alustasime Atiliga. Panime sadula selga, ning Marilin turnis tooli abil. Kõik oli okei, nii siis Marilin istus sadulasse . Kuid siis ehmus Atil, selle peale, et tema jalg takerdus tooli ning see jäi talle jalgu. Kihutas minema Marilin seljas, ning siis oligi Marilin juba peapidi võsas. Ati oli ehmunud küll, kuid pidas üsna pea kinni ning rahulikult läksin tema juurde ja võtsin ta kinni. Peale seda turnis Marilin veel natuke. Tundub, et mingit ületamatut traumat Atile ei jäänud.
Robinsoni harjutasime jällegi suulistega. Valjaid lasi probleemideta pähe pann. Sadula panime ka selga ja jalutasime temaga. Suhtus kõigesse ülima rahulikkusega.
Rautsikut puhastasime ning Marilin näppis jagu ning tõstis esimesi ka üles, kuid ei puhastanud. Rautsik ei taha veel eriti edukalt paigal seista ning oma jalgu üles anda.
Ramsesega tegime samu asju, mis Robinsoniga. Sadulasse suhtus normaalselt. Täna oli närviline ning rahmeldas palju.
Rislingut ja Russelit näppisime seekord eraldi, teised kaks panime samal ajal boksidesse kinni. risling lasi enam vähem kõiki jalgu katsuda. Tagumiste jalgane näperdamine ei meeldimnud eriti, kuid vehkima ta nendega ka ei hakanud. Russel lasi esijalgu katsuda kuid kui tagajalgade juurde järg jõudis siis muutus närviliseks.
Kui olime täkkud uuesti koplisse lasknud siis esimese raksuga jooksid nad jälle omapoolse karjuse maha. Niisiis pidime seda parandama- jälle. Russelil olid päitsed ühe kõrva pealt üle tulnud ning Marilin ajas teda tubli aja taga, et neid talle korralikult pähe saada.
Sellele järgnes 15 minutiline lõunapaus. Peale seda läksime alla märade juurde. Puhastasime kõigil peale nelja (2 ei lasknud päitseid pähe panna ja kaks tegime eile ära) kabjad ära. Enamustel saime ikka kõik neli jalga tehtud kuid ühel tegime ainult esijalad ja Ruubit ainult puhastasime, kuna talle ei meeldinud jalgade katsumine. Sellega harjutamiseks läheb veel aega.
3. päev
Nagu tavaliselt jootsime esmalt ruunad ära. Peale seda panime Russelile päitsed pähe. Peale seda alustasime Rautsikuga, keda puhastasime ja kasusime jalgu.
Teisena võtsime ette Robinsoni, kellele me seekord ka suulisi proovisime (olevat pidand pelgama). Natuke vehkis peaga ja tagurdas aga kui suulised juba suus olid polnud midagi hullu (mängis ja nätsutas neid). Jällegi harjutasime sadulatekkiga (Robinson oli täiesti okei sellega). Tegime korde otsas survele allumist, alguses abilisega ja pärastpoole nii, et abiline käis ilma nöörita paari meetri kaugusel kaasa.
Kolmas oli Atil. Temaga plaanisime samu asju teha, mis Robinson. kuid kuna Atile ei meeldind kui midagi tal tagujalgade tagant on siis jätsime viimase harjutuse ära.
Neljas oli Ramses. Temaga tegelemine jäi poolikuks, kuna Russel ja Risling murdsid läbi täkkude pool olevast karjusest ning kolistasid metall aia otsas. Lasime Ramsese koplisse tagasi ning hakkasime aeda parandama.
Rislingu ja Russeliga tegelesime koplis. Puhastasime ning katsusime jalgu. Risling oli valvas kuid suhteliselt rahulik. Alguses kartis nööri (kunagi olevat kordesse jalgupidi kinni jäänud), kuid hiljem sai aru, et nöör ei söö teda ära.
Viimasena liikusime alla märade juurde. Puhastasime ühe mära kabjad, ning hiljem Marilin hoidis Leedit, kui Aivar tal jalgu värkis.
Teisena võtsime ette Robinsoni, kellele me seekord ka suulisi proovisime (olevat pidand pelgama). Natuke vehkis peaga ja tagurdas aga kui suulised juba suus olid polnud midagi hullu (mängis ja nätsutas neid). Jällegi harjutasime sadulatekkiga (Robinson oli täiesti okei sellega). Tegime korde otsas survele allumist, alguses abilisega ja pärastpoole nii, et abiline käis ilma nöörita paari meetri kaugusel kaasa.
Kolmas oli Atil. Temaga plaanisime samu asju teha, mis Robinson. kuid kuna Atile ei meeldind kui midagi tal tagujalgade tagant on siis jätsime viimase harjutuse ära.
Neljas oli Ramses. Temaga tegelemine jäi poolikuks, kuna Russel ja Risling murdsid läbi täkkude pool olevast karjusest ning kolistasid metall aia otsas. Lasime Ramsese koplisse tagasi ning hakkasime aeda parandama.
Rislingu ja Russeliga tegelesime koplis. Puhastasime ning katsusime jalgu. Risling oli valvas kuid suhteliselt rahulik. Alguses kartis nööri (kunagi olevat kordesse jalgupidi kinni jäänud), kuid hiljem sai aru, et nöör ei söö teda ära.
Viimasena liikusime alla märade juurde. Puhastasime ühe mära kabjad, ning hiljem Marilin hoidis Leedit, kui Aivar tal jalgu värkis.
Saturday, April 23, 2011
Hannale ja Kadile
Kallikesed, te ei kujuta ette kuidas ma teid igatsen ja vajan hetkel. Ilma teieta tundub mulle, et kõik mu ümber variseb kokku. Viimaset öödel ei ole mul und enam ja ma ei tahagi enam magama jääda. Ma ei taha neid luupainajaid oma unenägudesse (nii palju kui ma ka neid näen). Hetkel on peaaegu sama seis, mis oli peale jõuluvaheaega- te teate, mis see oli. Tohutult kallid olete, mis ka ei juhtuks....
Tuesday, April 19, 2011
Keerulised küsimused
Raske on panna tundeid sõnadesse. Mina sellega hetkel väga toime ei tuleks. Kui, siis pika mõtlemise peale saaksin aru mida ma ise tegelikult tunnen, kuid kas ma leiaks päris õigeid sõnu, et seda väljendada- ei tahaks uskuda. Väga paljud inimesed ütlevad tihtipeale sõnu, mille tähendust nad tegelikult ei tea. Nii on ka sõnaga armastus. Väga paljud kasutavad seda, kuid vähesed oskavad rääkida sellest, mida see tähendab (vähemalt nende jaoks). Imelik, kas pole? Kuigi ma hetkel ei oska päristäpselt õelda mida ma tunnen siis ma ei hakka priiskama sõnadega. Preguseks võin vaid õelda: "Kallis oled! ", võibolla kunagi oskan sinu küsimustele vastata. Musi.
2. päev
Piirumisse jõudsime 11 ajal. Alustasime varustuse puhastamisega (pesime, õlitasime). Peale seda kontrollisime ruunade veenõud, mi oli ilmselgelt tühi, niisiis vedasin selle täis. Samuti tutvusid ruunad ja täkud hobustele mõeldud palliga, mis pidi ideepoolest õunamaitseline olema (uskuge mind õunamaitsest oli asi vägagi kaugel).
Esimesena tegelesime Robinsoniga. Puhastasie, tõstsime jalgu, võrreldes eilsega sai ka tagumised jalad üles võetud ja puhastatud. Tutvusime sadulateki ja kordega, hobune oli valvel kuid rahulik. Proovisime ka korde otsas pöördeid. Alguses ehmus natuke kui korde tal tagajalgade juues oli kuid peale paari korda sai juba päris tublisti hakkama. Tubli ja tasakaalukas hobu.
Teisena võtsime ette Atili. Puhastasime ning võtsime jalgu (see talle sobis). Sadulateki tutvustamisel oli ebakindel (võpatas mõned korrad). Jalutasime käekõrval (saulatekk seljas).
Kolmandaks tutvustas Marilin Russelile päitseid. Uudishimulik loom, kellele tuleks alustuseks päitsed pähe saada. Kuna piisavalt suuri päitseid ei olnud siis kasutas Mari enda omi. Alguses sügas ja näppis kõrvu ning hiljem pani nööri kõvade tagand läbi. Päitsed pani pähe rahulikult, enamus aja hobust sügades ja võttis ära. Russel ise oli OK sellega.
Neljandaks võtsime Rautsiku. Puhastasime ja katsusime jalgu (mis talle kohe üldse ei meeldinud). Esimeste jalgadega jõudsime niikaugele, et katsuda sai kuid tagumistega läheb veel aega. Peale seda jalutasin temaga käekõrval tehes peatusi ja taandamist.
Lõpetuseks sõitis Mari Hanksuga natuke (ilma sadulata). Sai siis minulgi esimest korda Hr: Hanksi seljas käidud. Mõnus istmesoendusega loom (a).
Esimesena tegelesime Robinsoniga. Puhastasie, tõstsime jalgu, võrreldes eilsega sai ka tagumised jalad üles võetud ja puhastatud. Tutvusime sadulateki ja kordega, hobune oli valvel kuid rahulik. Proovisime ka korde otsas pöördeid. Alguses ehmus natuke kui korde tal tagajalgade juues oli kuid peale paari korda sai juba päris tublisti hakkama. Tubli ja tasakaalukas hobu.
Teisena võtsime ette Atili. Puhastasime ning võtsime jalgu (see talle sobis). Sadulateki tutvustamisel oli ebakindel (võpatas mõned korrad). Jalutasime käekõrval (saulatekk seljas).
Kolmandaks tutvustas Marilin Russelile päitseid. Uudishimulik loom, kellele tuleks alustuseks päitsed pähe saada. Kuna piisavalt suuri päitseid ei olnud siis kasutas Mari enda omi. Alguses sügas ja näppis kõrvu ning hiljem pani nööri kõvade tagand läbi. Päitsed pani pähe rahulikult, enamus aja hobust sügades ja võttis ära. Russel ise oli OK sellega.
Neljandaks võtsime Rautsiku. Puhastasime ja katsusime jalgu (mis talle kohe üldse ei meeldinud). Esimeste jalgadega jõudsime niikaugele, et katsuda sai kuid tagumistega läheb veel aega. Peale seda jalutasin temaga käekõrval tehes peatusi ja taandamist.
Lõpetuseks sõitis Mari Hanksuga natuke (ilma sadulata). Sai siis minulgi esimest korda Hr: Hanksi seljas käidud. Mõnus istmesoendusega loom (a).
Monday, April 18, 2011
1. päev
Esimene praktikapäev oli rahulik. Võtsime kolmel hobusel (Roinsonil, Emmeliinel, Ramsesel) DNA proovi jaoks lakkast karvu ning puhastasime kahte poissi. Tegime oma puhekeruumi korda. Robinsoni puhastasime ja tõstsime jagu (alguses puikles vastu kuid hiljem sai ilusti hakkama). Tagumisi jalgu lasi katsuda kuid kui jalg üles võeti siis kisukus ära. Teisena harjasime Ramsest. Üsna närviline oli, kuna kui karjajuht eemal oli siis käis teistel mäng täiel hool. Kui Ramsese tagasi koplisse panime siis pandi kõik uuesti paika nagu kord ja kohus. Hiljem aitasime Aivaril ruunadele ja täkkudele heina ette anda. Koht on ilus, otse mereääres. Bussipeatuseni on muidugi oma 2 km aga liikumine on ainult tervis. Hobuste nimede pähe õppimiseks läheb aega kindlasti paar nädalat. Olgem muhedad.
Sunday, April 17, 2011
Kodöö
Nii...ühikast välja kolitud, uude tuppa PEAAEGU sisse kolitud, praktikakohas nägu ära näidatud, Hanna kallistatud- imeline kas pole :)
Saturday, April 16, 2011
Öö
Ma pole siiani pakkimist lõpetanud. Hoidun sellest tegevusest üha enam. Uni on ka ning igasugused mõtted tuiskavad peas ringi. Tahaks kellegiga rääkida. Peaks magama minema aga ma ei viitsi ennast liigutada. Ema jõuab keskpäeva paiku. Selleks ajaks peaks olema pesus käidud ja pakitud. Masendav kuna see tähendab omakorda kaheksast tõusmist. Mis ma ikka halan. Võtan end kokku ja lähen magama. Und teile, kes te kaugel olete.
Nutune
Päev on sombune. Ega mõtted ka paremad ei ole. Pakin veel viimaseid asju. Iga muidu tähtsusetu ese toob hulganisti mälestusi meelde, nii häid kui ka halbu. Poleks uskund, et see kooliaasta nii kiiresti läheb- kurb on olla. Kui siin sellest kõigest kirjutan lähevad munad jälle märjaks. Te ei kujuta ette neitsikud, kuidas ma teid igatsen :'( Homme näen Hannat- õnneks. Üritan asjalik olla. Hiljem tuleb veel külmkapp ja riiul kuidagi kedrisse taida (saame hakkama)....
Friday, April 15, 2011
Igatsus
Raske... Nii Kadi, Madise kui ka Ossuga sai head aega õeldud. Kurb on olla. Sain Külli käest praktika lepingud kätte ja hiljem käisime Janniga Türil. Ostsin Üllele muhuroosat lõnga ja käisime piljardit mängimas.
Mulle tundub, et see teema läheb üha tõsisemaks. Hirm tuleb peale. Samas on kui sa tead, et sul on keegi kellele saad kasvõi öösel helistada ja rääkida. Naaaa...igatsen ju :s
Pole hullu, nagu ma Kadilegi ütlesin: ''Me näeme varem kui sa arvatagi oskad! ''.
Mulle tundub, et see teema läheb üha tõsisemaks. Hirm tuleb peale. Samas on kui sa tead, et sul on keegi kellele saad kasvõi öösel helistada ja rääkida. Naaaa...igatsen ju :s
Pole hullu, nagu ma Kadilegi ütlesin: ''Me näeme varem kui sa arvatagi oskad! ''.
Thursday, April 14, 2011
Hommikune sport
Ma väidan endiselt, et ma EI OLE spordiinimene. Hommikuseks äratuseks oli Ossu kõne (8:15) : ''Mariii..lähme jooksma! ''. Kuna uni oli läinud siis olin kümne minutiga valmis. Madis ja Ossu jooksid ja mina rullisin. Kui me ühe otsa olime nii lõpetanud siis vähemalt mina tundsin ennast nagu laip. Hommikul ei ole meeldiv teha liigselt füüsilist. Peale sportlikku hommikut käisime Paides, mängisime turiste, jalutasime vanalinnas, istusime linnuse varemetes ja sõime pitsat. Hiljem käisime Türil tehisjärve ääres ja lebotasime seal. Muidugi oli mõningatel vaja minna proovima kas jää kannab (Madis sai ilmselgelt täied). Nii kahju, nii kahju... Kui ühe ajal ühikasse jõudsin jõudis hommikune väsimus kohale ja vajusin unne.
Hetkel olen Kadile ingliskeele järelvastamises moraalseks toeks. Endal on hinded kõik väljas- lõpuks ometi :)
Hetkel olen Kadile ingliskeele järelvastamises moraalseks toeks. Endal on hinded kõik väljas- lõpuks ometi :)
Wednesday, April 13, 2011
Uni
Otseselt pole midagi väsitavat teinud täna aga uni on kohutav. Kuulsin, et õppe nõukogu ees oli kaks jobikat lihtsalt nutma hakanud (soovitus neile:'' Ärge võtke hinge, võtke suhu, kergem välja sülitada!''). Noored rsk. Hiljem käisin Ossut jooksutamas, mees on tõsiselt vormist väljas (aroonia). Õhtupoole käisime Kadiga Türil rämpsu söömas- deeem ...rannahooaeg ka veel. Kas huvitab ? Vist mitte c( : Pets tõi mulle rummi ka ära, mille ta mulle võlgu oli. Piidu, piidu...!
Punane vaip.
Ilmselgelt pidin mina komisjoni ette üksi minema. Kui normaalne.... niisiis Muuga lendas kohe peale hakates süüdistusi pilduma. Mina sealjuures: nojh, jaaa siiiis !!!!!! Eijh päris mitu korda oleks tahtnud lihtsalt naerma puhkeda nende ees. Aga, ma sain hakkama sellega :) Käisin esimest korda elus Õppe Nõukogus. (y). Nüüdsiis pean ajaloo ensv äa saatma ja arutluse kirjutama et neljapäeval saaks ära saata ja siis äkki saab reedeks kontrollitud niiet reedel saaks praktikalepingud kätte :) oleks tore ju .-.
Isegi üks õhtu võib elu muuta ! (pikemalt sellest ei räägi)
Isegi üks õhtu võib elu muuta ! (pikemalt sellest ei räägi)
Tuesday, April 12, 2011
Kommuun ja Ll123
Eile sain erialase saksa keele korda. Seda tähistasime. Kohe sai Türil käidud ja joogid võetud, hiljem kui Säreverre tagasi jõudsime liitusime kommuuniga. Nagu tavaliselt grill, kitarr ja kommuun. Lahutamatud asjad. Kuidagi hea oli jälle selle vana seltskonnaga, kellega kunagi sai päris palju koos aega veedetud niisama istuda. Kahe paiku jõudsin ühikasse, ise pealaest jalatallani läbi külmund. Aga ei ole hullu, viimasel ajal on see täiesti normaalne niimoodi külmetada.
Täna oli seoses saksamaa projektiga istumine, mis venis ikka päris pikaks (vähemalt minu jaoks). Peale seda käisime Madise ja Ossuga türil söömas. Nagu tvaliselt tundsin ma peale suurt pitsat (milles ma ainult pool söin), et lendan kohe õhku. Ega see hea tunne ei ole. Mida lähemale õhtu jõudis, seda rohkem toimus mul Lolliks lähen 123 . Kadi ja Venna arvasid, et ma pole siiamaani kaineks saanud aga mis teha kui mul hea tuju on. Niisiis toimus tavaline tšill Särka vahel, mitte midagi sisutihedat.
NB! Homme 9.10 Punasele vaibale minek. Hoidge pöidlaid (y).
Täna oli seoses saksamaa projektiga istumine, mis venis ikka päris pikaks (vähemalt minu jaoks). Peale seda käisime Madise ja Ossuga türil söömas. Nagu tvaliselt tundsin ma peale suurt pitsat (milles ma ainult pool söin), et lendan kohe õhku. Ega see hea tunne ei ole. Mida lähemale õhtu jõudis, seda rohkem toimus mul Lolliks lähen 123 . Kadi ja Venna arvasid, et ma pole siiamaani kaineks saanud aga mis teha kui mul hea tuju on. Niisiis toimus tavaline tšill Särka vahel, mitte midagi sisutihedat.
NB! Homme 9.10 Punasele vaibale minek. Hoidge pöidlaid (y).
Sunday, April 10, 2011
Nalja nabani
Pühapäeva hommikuks (st. lõunaks), tundsin ennast nagu antisotsiaalsuse tippsaavutus. Kohutav on olla, kõik on läinud. Ainult mina ja Kadi oleme veel ühikas, kuigi Kadi tuli alles õhtul. Niisiis veetsin oma päeva sundides ennast üleval olema, lahendades ristsõnu ja vaatades filme, mida olen juba korduvalt näinud. See toimis, vähemalt mõnda aega. Õhtupoole käisin jalutamas ning põrkasin kokku Merlega. Rääkisime maast ja ilmast, ning naerda sai palju. Vahel, tegelikult päris tihti igatsen esimest õppeaastat ja seda seltskonda, kes algkoosseisus olid. Oli draamasid ja intriige aga selles see asja võlu oligi. Ei saaks õelda, et lahkarvamusi praegu ei esineks kuid igasugust jama on kindlasti vähem. Omavahel võib ju ütlemist olla aga üldjuhul omasid ikka hoitakse. Hiljem kui Kadi tuli käisime väljas ja sattusime kokku Tartsiga, rääkisime päris pikalt kõigest, mis viimastel päevadel toimund on. Päris naljakas oli. Aga jh, parem on olla kui asjad on selgeks räägitud.
Tahan homset !
Saturday, April 9, 2011
Usaldus on kõige aluseks
Kuidas on võimalik, et suhe toimib ilma usalduseta. Siinjuures ma ei räägi enda suhetest. Lihtsalt mind üllatab üha enam, kuidas inimesed püsivad kuid koos ja sealjuures ei usada üksteist. Loomulikult, kui on põhjust mitteusaldamiseks, tuleks maha pidada korralik vestlus, mille käigus leida vastus küsimusele: '' Kas sellel kõigel on mõttet? ''. Ja nii ongi. Teema ammendatud. Vähemalt hetkeks.
Aa... seda ka, et tegin suurpuhastuse toas ja pakkisin asjad ära :) Nii tubli, nii tubli!
Aa... seda ka, et tegin suurpuhastuse toas ja pakkisin asjad ära :) Nii tubli, nii tubli!
Thursday, April 7, 2011
Lahkumisõhtu neitsikutega
Hetke olukorra kirjeldus: Istume enne lahkuminekut neitsikutega ning arutame erinevatel elu teemadel. Kurb on tõdeda, et homme on enamus meist läinud siit, kus see kõik kunagi algas... . Positiivne on see, et kuue kuu pärast oleme tagasi, puhanuna ja täis uusi ideid. Igatsema jään siiski. Ma võin olla vahel vastik ning õel kuid sisimas teavad enamus kes mind lähemalt tunnevad, et ma hoolin tegelt. Esimene linnuke lendas juba täna ühikast välja. Loodame parimat. Murdgem kondid tüdrukud. Meie Kuldkõikesega jääme ainukesena Säreverre veel. Võtkem viimast siis... ja poiskad Te ei saa meist never never ever lahti (lihtsalt teadmiseks kui te seda kunagi lugema peaksite). Jään neid istumisi igatsema. Kohalik klatš, hea vein ning meeleolukas seltskond ! Parimad olete neiud.
Hanna defineerib sõna kepikõnd: '' Kepid käes pedereerimine!'' :):)
Wednesday, April 6, 2011
Õnnetu algus, õnneliku lõpuga.
Lausa kohutav, kuidas pingelised olukorrad võiad inimesi muuta. Esimese poole päevast olen ringi käinud nagu tiksuv pomm. Iga väiksemgi asi tundub katastroofina. Tunne nagu kõik, mis sinu ümber kunagi eksisteerind laguneks koost. Kuid siis ütles üks inimene mulle: ''Räägi ja sul läheb olemine paremaks.'' Alguses ma ei tahtnud seda uskuda, miks peaks olemine paremaks minema kui sa kellegile teisele oma muredest/ probleemidest räägid, kuid see toimib. Hea on rääkida kellegagi, kes mingis mõttes sinuga sarnaneb kuid on ometi nii erinev. Niisiis jalutasime läbi kevadise vihma...
Õhtu lõppes grillides. Olgem ausad, tingiused selleks olid kohutavad (vihmane ja jahe ilm kuskil sõna otseses mõttes pärapõrgus) aga seltskond, kes selles kaasa lõid oli super. Kiitus grillmeistritele, veidike toores ja kõrbend aga hea.
Õhtu lõppes grillides. Olgem ausad, tingiused selleks olid kohutavad (vihmane ja jahe ilm kuskil sõna otseses mõttes pärapõrgus) aga seltskond, kes selles kaasa lõid oli super. Kiitus grillmeistritele, veidike toores ja kõrbend aga hea.
Subscribe to:
Posts (Atom)