Ma väidan endiselt, et ma EI OLE spordiinimene. Hommikuseks äratuseks oli Ossu kõne (8:15) : ''Mariii..lähme jooksma! ''. Kuna uni oli läinud siis olin kümne minutiga valmis. Madis ja Ossu jooksid ja mina rullisin. Kui me ühe otsa olime nii lõpetanud siis vähemalt mina tundsin ennast nagu laip. Hommikul ei ole meeldiv teha liigselt füüsilist. Peale sportlikku hommikut käisime Paides, mängisime turiste, jalutasime vanalinnas, istusime linnuse varemetes ja sõime pitsat. Hiljem käisime Türil tehisjärve ääres ja lebotasime seal. Muidugi oli mõningatel vaja minna proovima kas jää kannab (Madis sai ilmselgelt täied). Nii kahju, nii kahju... Kui ühe ajal ühikasse jõudsin jõudis hommikune väsimus kohale ja vajusin unne.
Hetkel olen Kadile ingliskeele järelvastamises moraalseks toeks. Endal on hinded kõik väljas- lõpuks ometi :)
No comments:
Post a Comment